17. | Sekulariseerumise mõju sõnavabadusele

Comment

17. | Sekulariseerumise mõju sõnavabadusele

Enamik demokraatlikke konstitutsioone on saanud inspiratsiooni Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioonist, mille keskseks ideeks on see, et kõik inimesed on loodud võrdsetena ja Looja on andnud meile teatud võõrandamatud õigused. Seega inimõiguste aluseks on mõistmine, et on olemas kõrgem autoriteet, mis on üle mistahes maisest autoriteedist, eelkõige aga võimu- ja ärieliidist. Sellest tulenevalt pole ühelgi maisel institutsioonil õigust ära võtta või piirata õigusi, mis on antud maisest tasandist kõrgemal asuva autoriteedi poolt.

Comment

16. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (8/8)

Comment

16. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (8/8)

Sõnavabaduse teema juures on üks aspekt, mis jõuab välja sõnavabaduse tuumani. Kui me vaatame ajalugu, siis me näeme, et see on lakkamatu võitlus või vastasseis võimueliidi ja tavaliste inimeste vahel. Seda võib näha igas kultuuris ja igal ajaloo perioodil. Läbi ajaloo on alati olnud väike grupp inimesi, kes on püüdnud saavutada piiramatut võimu ja privileege, kasutades selleks mistahes vahendeid, et teisi inimesi alla suruda.

Comment

15. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (7/8)

Comment

15. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (7/8)

Mõned moslemid on tõstnud esile, et mitmed Euroopa riigid on kaitsnud moslemeid naeruvääristavate pilapiltide avaldamist kui sõnavabaduse eest võitlemist. Samas on need samad riigid keelanud juudivastased sõnavõtud või holokausti eitamise. Moslemid nimetavad seda silmakirjatsemiseks. Kuidas sellesse suhtuda?

Comment

14. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (6/8)

Comment

14. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (6/8)

On levinud arvamus, kui lubada moslemitel osaleda avalikel demonstratsioonidel, kus nad saavad kutsuda üles vägivallale, siis tooks see kaasa järk-järgulise pinge kasvu, mis viiks lõpuks reaalse vägivallani. Seega selle arvamuse järgi on valitsuse ainuke võimalus vägivallale kutsuvate demonstratsioonide keelamine.

Comment

13. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (5/8)

Comment

13. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (5/8)

Arvatakse, et kui me lubame avalikult väljendada vihkamist ja teha ähvardusi, siis see vaid kasvatab pinget, kuni viimane kasvab vältimatult vägivallaks. Ilmselt just sel põhjusel on mitmed Euroopa riigid vihakõne keelustanud, seda eriti juudivastaste mõtete väljendamise osas. Enamik inimesi peab mõistlikuks paremäärmuslaste — näiteks neonatside õiguste ja sõnavabaduse piiramist. Kuid kas selline sõnavabaduse piiramine annab lõpuks ka positiivset tulemit?

Comment

12. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (4/8)

Comment

12. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (4/8)

Miks me peaksime lubama vihakõnet, ähvardusi ja üleskutseid vägivallale?  Kui ühiskonnas on olemas inimesi, kes on valmis teiste inimeste vastu vägivalda kasutama — kas siis ei oleks parem, kui me teame seda, et me saaksime midagi ette võtta enne, kui on liiga hilja?

Comment

11. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (3/8)

Comment

11. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (3/8)

Kas sõnavabadus tähendab ka seda, et inimesed võivad öelda absoluutselt ükskõik mida, isegi kutsuda üles vägivallale ja vihkamisele? Näiteks paljudes Euroopa riikides on kohalikud moslemitest elanikud korraldanud demonstratsioone sõnavabaduse vastu ning kutsunud üles korraldama kättemaksuks terrorirünnakuid. Paljud arvavad, et sellisel juhul peaks politsei siiski sekkuma ja arreteerima viha ja vägivalla õhutajad, sest see on mitmes Euroopa riigis ebaseaduslik.

Comment

10. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (2/8)

1 Comment

10. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (2/8)

Kas sõnavabadus annab meile õiguse teisi solvata? On küllalt palju inimesi, kes arvavad, et sõnavabaduse valimatu kasutamine või lausa taotluslik teiste solvamine mitte ei vähenda vaid hoopis suurendab pinget. Ja nad väidavad, et moslemite reageerimine Muhamedi pilapiltide avaldamisele vaid kinnitab seda.

1 Comment

9. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (1/8)

1 Comment

9. | Sõnavabadus ja moslemid Euroopas (1/8)

On piisavalt inimesi, kes usuvad, et sõnavabadus ei anna õigust teisi inimesi või nende usku solvata. Ja kuna lääne ühiskonnas on korduvalt avaldatud pilte ja kirjutisi, mis moslemeid solvavad, siis võib öelda, et nende avaldamine oli vale. Esineb isegi arvamust, et demokraatlikud valitsused peaksid sõnavabadust piirama. Et mõista selle teema seotust tänase migratsioonikriisiga, islamiterroriga ja üldse laiemalt täna ühiskonnas toimuvaga, peame tegema ajalise tagasivaate 2005. aasta septembrisse, mil Taani ajaleht Jylland Posten avaldas 12 pilapilti prohvet Muhamedist. Niisiis, kas sõnavabadus peaks olema tingimusteta ja kui jah, siis miks?

1 Comment

8. | Kui loogika veab alt

2 Comments

8. | Kui loogika veab alt

Praktiliselt kogu meie tänane mõtlemismudel tugineb ligi 2000 aastat vanale Aristotelese loogikale, mis keskendub erinevustele ja ütleb, et õige ja vale ei saa eksisteerida samaaegselt. Miski saab olla kas tõene või väär. Vahepealseid variante pole. Kui see käsitlus vastaks täies mahus tõele, siis peaksid väitlused tõe ja vale üle lõppema alati ühte moodi. Kuid nagu me reaalses elus näeme, pole see sugugi nii. Pigem on asi vastupidi — mida enam inimesed loogika ja väitluskunsti võtteid omandavad, seda vähem vaidlused tõe ja vale selgumisele viivad. Miks on see nii?

2 Comments

7. | Süütunde kaudu manipuleeritav Euroopa

1 Comment

7. | Süütunde kaudu manipuleeritav Euroopa

Psühholoogid on viimase sajandi jooksul avastanud, et väga suur osa inimese käitumuslike ja vaimse tervise probleemide põhjustest asuvad psüühikas ehk hinges. Seega võti paljude meie probleemide lahenduste juurde asub kas emotsioonide, mõtete või identiteedi tasandil ning ilma nende tasanditel asuvate nähtustega tegelemata ei suuda me lahendada ka enamikku oma käitumuslikke probleeme.

1 Comment

6. | Kaks eliiti ja rahvas

4 Comments

6. | Kaks eliiti ja rahvas

Ehkki marksismist pärit vaade ajaloole kui klassivõitlusele on äärmiselt lihtsustatud viis minevikku käsitleda, ei saa siiski eitada, et selles on ka terake tõtt. Pole kahtlust, et kogu inimajaloo jooksul on alati olemas olnud grupp inimesi, kes on tahtnud ennast teistest kõrgemale seada ning ülejäänud rahva üle valitseda. Selleks on nad püüdnud nii üksikindiviide kui ka kogu ühiskonda oma kontrolli all hoida. Täna nimetatakse seda inimeste gruppi võimueliidiks ning paljud konspiratsiooniteooriad ammutavad inspiratsiooni just nende tegemistest ja plaanidest.

4 Comments

5. | Õhtumaa kriisi kaks palet

2 Comments

5. | Õhtumaa kriisi kaks palet

Ei ole kahtlust, et läänemaailm, eriti Euroopa Liit, on kriisis, kuid kahjuks puudub meil ühine arusaamine kriisi olemusest. Teatud vaatenurgast võib seda kriisi käsitleda kui väljapääsmatut olukorda, mida sageli nimetatakse „catch-22” olukorraks, millel näiliselt puudub lahendus. Näiteks selleks, et (esimest) töökohta leida, on vaja mõneaastast töökogemust, aga selleks, et töökogemust saada, on vaja leida esimene töökoht.

2 Comments

4. | Inflatsioon ja intressid kui maksukogumise viis

Comment

4. | Inflatsioon ja intressid kui maksukogumise viis

Kes meist poleks kokku puutunud inflatsiooniga? Kuid kui paljud meist mõistavad inflatsiooni sügavamat olemust? Pealispinnal on inflatsioon lihtsalt hindade tõus, mille taga on üldiselt rahapakkumise kasv. Kuid sügavamal tasandil on inflatsioon varade ümberjaotamise vahend  – maks, mida kõik ühiskonna liikmed peavad tasuma sellele, kes raha välja annab. Seega inflatsioon on lihtsalt üks (ehkki varjatud) viis maksude kogumiseks.

Comment

3. | Kooseluseadus viib inimõiguste rikkumiseni

1 Comment

3. | Kooseluseadus viib inimõiguste rikkumiseni

Juba pikemat aega pole ükski avalik teema tekitanud ühiskonnas suuremat lõhestatust kui kooseluseaduse arutelu. Mulle tundub, et sisemist lõhestatust ei tundnud mitte ainult ühiskond tervikuna, vaid ka paljud selle liikmed iseenda sees. Vähemalt oli see minuga nii.

Milles väljendus sisevastuolu, mida tundsin kooseluseadusega seoses? Vastuolu tekkis sellest, et kooseluseadus sundis mind valima inimõiguste või traditsioonilise perekonna säilimise vahel. Selle seaduse kohaselt oleks ma ühest neist pidanud loobuma.

1 Comment

2. | Midagi mitte millegi eest

Comment

2. | Midagi mitte millegi eest

Kui paljud meist on mõelnud, mis toimub hetkel, kui me võtame pangast laenu — näiteks eluasemelaenu? Minu jaoks oli süvenemine sellesse teemasse väga silmiavav — laenulepingu ja tagatise alusel „trükib” laenu andev pank vajaliku summa oma arvutisüsteemis — ütleme näiteks 100 000 eurot. Raamatupidamises kajastub see kahe kandena — ühelt poolt on väljamakse kliendi kontole 100 000 ja teiselt poolt nõue kliendi vastu samas summas, millele lisanduvad intressid.

Comment

1. | Kas sellist rahandussüsteemi me tahamegi?

Comment

1. | Kas sellist rahandussüsteemi me tahamegi?

„Karupoeg Puhh tuli Chistopher Robini järel trepist alla, kukal põntsumas põnt-põnt-põnt vastu trepiastmeid. Niipalju kui Puhh seda mäletab, on see ainuke viis, kuidas alla saada. Tõsi küll, mõnikord tundub talle, et peaks nagu ikka veel mõni teinegi võimalus olema, kui vaid hetkekski saaks selle igavese põntsumise jätta ja asja üle aru pidada…”

Teatud vaatenurgast on meie elu sarnane ülalkirjeldatud situatsiooniga. Kristopher Robin sümboliseerib kehtivat rahandussüsteemi, trepp oma astmetega kujutab majanduse tsüklilisust ja pea põntsatused on kui tsüklilise majanduse kriisifaasid. Olemasolev rahandussüsteem tundub rebivat ühiskonda ja inimesi läbi buumide ja kriiside ning iga tsükli läbimisel löövad paljud ennast valusasti vastu kriisi põhja ära. Nii on see olnud senini ja tundub, et meil oleks hädasti vaja ühte Puhhi, kelle „rumalus” oleks piisavalt suur, et ta võiks esitada küsimuse: „Kas olemasolev süsteem on ainuvõimalik või on ka muid võimalusi?”

Alljärgnevalt mõned mõtted rahast, rahasüsteemist ja majandusest.

Comment