Kõigi võimaluste maa rikkad nihverdavad kaasmaalastelt 2,5 triljonit dollarit aastas. Senini oleme üksmeelselt probleemi ignoreerinud.

Essee on kirjutatud Tavidi essevõistluse raames ja on avaldatud 17.12 siin.

Ajakiri Time avaldas hiljuti loo, mille kohaselt on USA võimueliit varjatud moel omastanud vaesematelt 50 triljonit dollarit. Lugu põhineb mõjuka RAND Corporationi poolt teostatud strateegilisel uurimusel, milles arvud kõnelevad iseendi eest. Time Magazine loo leiab siit: LINK.

Oluline osa progressiivsest avalikkusest on asunud rumala rahva vastu võitlusse — milleks meile rahvahääletus, kui meie teame paremini.

Meedia: Eesti Päevaleht/Delfi 08.11.2020

Tänaseni maailmas domineeriv esindusdemokraatia mudel sai alguse USA iseseisvumisest ja kannab sellest tulenevalt ka ligi 250 aasta vanust pitserit. Aeg on aga edasi läinud ja me ei peaks enam leppima sellega, et rahvas osaleb oluliste otsuste tegemisel vaid korra iga nelja aasta jooksul. Liiatigi, kui valida saab ainult ideoloogiast ja grupimõtlemisest domineeritud valikute hulgast.

Keskaegsel nõiajahil ja Valgevene repressioonidel on ühisnimetaja - mõlemad on võimul olevate meeste reaktsioon naisliikumisele.

Meedia: Meie Maa 27.11.2020

Pole saladus, et ajaloo kirjutavad võitjad ja seetõttu on loomulik, et kogu ajalugu on kirjutatud meeste poolt. Aastatuhandeid kestnud sugudevahelises vastandumises on mehed olnud võimupositsioonil ehk võitjad ja naised rõhutu rollis ehk kaotajad.

Koroonakriis on toonud nähtavale meie diskrimineeriva suhtumise inimeludesse.

Meedia: Äripäev 13.10.2020

Pole saladuseks, et koroonasurmade statistika on pehmelt öeldes kallutatud, sest eriolukorras sõltub meditsiini täiendav rahastamine ohu suurusest või õigemini sellest, kui suurena seda tajume. Maailmas on saanud kombeks teha surmade puhul ka koroonatest ja selle positiivsuse puhul lisada statistikasse vastav märge. On võimalik, et isegi mõned suitsiidid on siia oma panuse andnud, rääkimata vanadusega seotud keerukamatest tervislikest olukordadest, mille puhul koroona oli vaid viimaseks tilgaks. Võime seda nimetada statistika uueks reaalsuseks.

Mis on ühist parvlaev Estonia ja Riina Raudsiku loo kajastamisel? - Mõlemas on hiigelsuur auk, mida püütakse varjata betoonikihi või sõnavahuga.

Meedia: Telegram 06.10.2020

On 17. september ja me istume Riinaga Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus. Täpselt viis aastat tagasi löödi ta koos kahe „kaassüüdlasega” avaliku hukkamõistu ristile, kus nad ripuvad tänaseni. Me räägime Riinaga nn ristilöömisest, ristil rippumisest ja tema elukogemusest laiemalt.

Kollektiivse hirmu üheks ultimatiivseks väljendusvormiks on sõda. Täna sõdime kurja viirusega. Kahjuks plahvatab kogu laskemoon meie endi õuel.

Meedia: Äripäev 24.03.2020

Öeldakse, et pole midagi uut siin päikese all - kõik on korduv, erineb vaid “garneering”. Ka tänane märtsikuine koroonalahing meenutab väga 1944-ndal aasta 9-ndal märtsil toimunut. Tollane pommitamine polnud sõjalisest vaatenurgast vajalik, kuid see täitis suurepäraselt oma eesmärki - viis kiiresti eestlaste elatustaseme vennasrahvastega sarnasele tasemele.

Imetletud isiku karisma võib olla nagu alkohol - summutab meie kriitikameele ju muudab meid haavatavaks. Miks peaksime olema ettevaatlikud karismaatiliste inimestega.

Meedia: Äripäev 30.01.2020

Mis on ühist karismal ja armumisel? Eks ikka see, et mõlemad pimestavad kriitikameele. Kriitikameeleta tehtud otsused muudavad meie igapäevase elu sageli topeltdraamaks - kodus ei jaga me elu tihti enam inimesega, keda me kunagi suure armastusega valisime ja väljaspool kodu põrkame sageli kokku sama mustriga. Karismaatiline ärijuht osutub lähemal tutvumisel psühhopaadiks ja meie hoolikalt kaalutud hääled valimistel muutuvad karismaatilise idioodi mandaadiks.

Tundub, et usk töökusse kui edu alusesse on eestlastel lausa geenidesse kirjutatud. Kuid vahel oleks mõistlik ka kõige pühamate tõdede kehtivus üle vaadata.

Meedia: Äripäev 9. jaanuar 2020

Kui suudaksime vabaneda mineviku taagast, enda ohvriks pidamisest ja alaväärsuskompleksist, ning kutsuda esile paradigma muutuse, jõuaksime mitte ainult Euroopa, vaid maailma viie jõukama riigi sekka, uppudes rikkust suurendavatesse äriideedesse, kirjutab ettevõtja Argos Kracht arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Persooniugu kui võimalus välja öelda.

Meedia: 3. jaanuar 2020 Raamatupidaja.ee
Meediaprint: Argos Kracht, RP jaanuari persoon.pdf

Raamatupidaja.ee persoonilugu - Kadri Penjam, vabakutseline ajakirjanik. Mida aeg edasi, seda enam on ettevõtja Argos Kracht püüdnud hoida oma isiklikku ja ärielu muutumises. Tema sõnul on eduka ettevõtluse üks oluline alus oskus mitte ainult ajaga kaasas käia ja klientide vajadusi tunnetada, vaid võime ajast ees olla ning häälestuda inimeste (veel teadvustamata) vajadustele. See on ettevõtluse huvitavamaid külgi – paljud tulevikuteenused on potentsiaalsete vajadustena kollektiivses alateadvuses juba olemas ja nende avastamine on põnev mäng.

Meedia: Äripäev 19. detsember 2019

"Hurraa-derii, hurraa-deraa, küll rõkkaks rõõmust maakera, kui kõik maailma võim võiks olla laste käes!"

Meedia: 24. detsember 2019 Eesti Päevaleht.

Iga nelja aasta tagant on meil ajaperioodid kus ma tahaks elada suletud silmadega ja kõrvadega. Õigus loobuda totaalsest ajupesust peaks olema üks põhilisi inimõigusi mida demokraatlik ühiskond võiks oma kodanikele tagada. Kahjuks valimiste eel meil see õigus puudub.

Meedia: 2 oktoober 2019 Edasi.org

Kui oleks olemas kriisihalduse ABC, siis kindlasti võiks 1894 aasta Suur Hobusesõnnikukriis Londonis ja New Yorgis olla tõsine kandidaat parimale globaalsele kriisilahenduse näitele läbi ajaloo. Kui võrrelda tänapäeva ja 1894. aasta maailma, siis kindlasti on kriiside arv ja ulatus vaid kasvanud – sestap oleks hea meelde tuletada, milles probleem väljendus, kuidas seda tookord tajuti, lahendust otsiti ja mis siis asjast lõpuks sai.

Meedia: 6. oktoober 2019 Äripäev

Kui kogu avalikus ruumis väljendatav hukkamõist viidaks ka füüsilisel tasandil täide, siis oleks Eesti kliimasoojenemise vastase võitluse esirinnas ning esimene riik maailmas, kes 100% inimestevaba ökoriigi tiitli välja teeniks. Seda muidugi postuumselt.

Meedia: 13 veebruar 2017 Edasi.org

Praktiliselt kogu meie tänane mõtlemismudel tugineb ligi 2000 aastat vanale Aristotelese loogikale, mis keskendub erinevustele ja ütleb, et õige ja vale ei saa eksisteerida samaaegselt. Miski saab olla kas tõene või väär. Vahepealseid variante pole. Kui see käsitlus vastaks täies mahus tõele, siis peaksid väitlused tõe ja vale üle lõppema alati ühte moodi. Kuid nagu me reaalses elus näeme, pole see sugugi nii. Pigem on asi vastupidi — mida enam inimesed loogika ja väitluskunsti võtteid omandavad, seda vähem vaidlused tõe ja vale selgumisele viivad. Miks on see nii?

Meedia: 6 märts 2017 Edasi.org

Psühholoogid on viimase sajandi jooksul avastanud, et väga suur osa inimese käitumuslike ja vaimse tervise probleemide põhjustest asuvad psüühikas ehk hinges. Seega võti paljude meie probleemide lahenduste juurde asub kas emotsioonide, mõtete või identiteedi tasandil ning ilma nende tasanditel asuvate nähtustega tegelemata ei suuda me lahendada ka enamikku oma käitumuslikke probleeme.

Meedia: Eesti Päevaleht 04.04.2016

Ei ole kahtlust, et läänemaailm, eriti Euroopa Liit, on kriisis, kuid kahjuks puudub meil ühine arusaamine kriisi olemusest. Teatud vaatenurgast võib seda kriisi käsitleda kui väljapääsmatut olukorda, mida sageli nimetatakse „catch-22” olukorraks, millel näiliselt puudub lahendus. Näiteks selleks, et (esimest) töökohta leida, on vaja mõneaastast töökogemust, aga selleks, et töökogemust saada, on vaja leida esimene töökoht.