24. | Pilk tulevikku

 

Üldiselt on tulevikku vaatamine olnud tänamatu tegevus, sest olemasoleva lineaarne võimendamine ei anna võimalust pilguheiduks tulevikku, kuna see ei arvesta võimalikke kvalitatiivseid muudatusi inimteadvuses.

Kuid miks mitte püüda pilku heita mitte nii kaugesse tulevikku, mida paljud meist või enamik meie lastest võiksid reaalselt näha. Püüame seda teha arvestusega, et nii inimteadvus kui ka meie arusaamine materiaalse maailma toimimisest on mittelineaarses ehk kvalitatiivses muutumises.

Lähi aastakümnete, võibolla isegi vaid mõne aastakümne jooksul võime oodata läbimurret energeetika – täpsemalt vaba energia – valdkonnas, mida siiski oleks korrektsem nimetada mittemateriaalseks energiaks. Kujutlegem korraks, et meil on ühiskond, kus energia on täiesti vaba – energia kasutamisega ei oleks seotud mingeid kulusid. Igas majas on väike kast, mis on ühendatud elektrisüsteemiga ja see kast toodab elektrit.

Loomulikult oleks sellise kasti valmistamine seotud kuludega, kuid seda saaks valmistada nii, et see oleks pika kasutuseaga. Olles kord ostnud endale sellise kasti, ei ole meil edaspidi mingeid kulusid seoses elektri saamise ja kasutamisega. Elekter lihtsalt tekib kastis, nii nagu see täna tekib päikesepatareides. Ainuke erinevus päikesepatareidest on see, et energia voolab ühtsalt 24/7. Võime seda nimetada väljaspool kasti kogemuseks, mis tekib väljaspool kasti mõtlemise tagajärjel, mille üks näide võiks olla ka käesolev visioon.

Mõelgem: mida see võiks kaasa tuua? Ma usun, et enamus meist suudab meenutada oma vanemate soovitust ruumist lahkudes tuled kustutada. Kuid tulevikus pole seda enam vaja. Kui soovime, võime tuled jätta põlema ja see ei too kaasa mingeid tagajärgi. Pole mingit probleemi hoida majas mugavat temperatuuri nii suvel kui ka talvel, sest küte ja jahutus ei maksa midagi. Veel enam – puudub vajadus elada elektriliinide läheduses – võime elada, kus iganes me soovime.

Kui meile meeldib, siis võime ehitada maja vee peale ja meil on elekter ikka majas. Võime ehitada paadi või laeva, mille elektrimootor saab toodet sellisest kastist ja võime tasuta sõita mööda maailmameresid. Lisaks oleksime internetiga varustatud igas maakera punktis, sest ka see on osa mitte nii kaugest tulevikust. Me võime istuda oma paadis mistahes maailmamerel ning tegeleda tööasjadega, omades seeläbi piisavat sissetulekut.

Meil saavad olema autod, millel on alati piisav elektrivarustus kaasas ja me võime sõita, ükskõik kuhu soovime. Transport on tulevikus tasuta. See võimaldaks lihtsalt elada maal ja käia linnas tööl, sest tööl käimine ei oleks enam seotud kuludega. Inimestele avaneksid maailma avastamise suhtes täiesti uued perspektiivid, sest reisimine muutuks palju odavamaks.

Olles kord juba saanud oma käsutusse vaba energia, on siit jäänud vaid väike samm tehnoloogia ja seadmeteni, mille puhul vaba energia kasutamine võimaldab ületada või täpsemalt öeldes lokaalselt välja lülitada gravitatsiooni, mis ei ole ju olemuselt muud kui spetsiifiliste parameetritega elektromagnetväli. See toob kaasa vajaduse kadumise teid kasutavate autode järele. Meil on lihtsalt sõiduk, pigem õhusõiduk, mis nupule vajutades suudab õhus hõljuda ja on võimeline õhus liikuma.

Kujutagem ette: peamine transpordivahend ei pea enam mööda maapinda liikuma. Kaob vajadus autoteede järele, kaovad ummikud, sest sõidukid on võimelised liiklema eri kõrgustel. Kui 10–15 meetri kõrgusel on liiga tihe liiklus, siis võib tõusta 20–25 meetri kõrgusele, kus on tunduvalt hõredam liiklus.

Ilmselt ei ole vaja eraldi mainida, et sellised sõidukid ei vaja juhti – sarnaselt täna katsetamisel olevate juhita autodega. Et sellised sõidukid ei suuda liikuda ainult edasi ja tagasi, vaid ka üles ja alla, on palju lihtsam vältida kokkupõrkeid. Piisab, kui siseneme sõidukisse, sisestame ekraanile või suuliselt sihtkoha ning seejärel võime kas puhata või tegeleda muude soovitud asjadega, kuni oleme sihtkohta jõudnud.

See toob omakorda kaasa hulga uusi võimalusi. Kaob vajadus elada tihedalt koos suurlinnade kõrghoonete ebainimlikes karpides ja käia tööl sama linna teistes büroohoonekarpides, mis sageli asuvad mitme tunni kaugusel. Individuaalsete õhusõidukite abiga on võimalik elanikkond ja töökohad tunduvalt enam hajutada, mis toob kaasa paremad töö ja elamistingimused. Selle tulemusena kaovad ära suurlinnad, kus kõrgusesse ehitamine on möödapääsmatu, sest detsentraliseeritud elamine ja töötamine võimaldab ka kaugemalt kiiresti tööl käia või siiski elada töökoha läheduses.

On selge, et tulevikumuudatusi saab olema palju rohkem, kuid sooviksin mainida veel üht detaili – nimelt saab kümneprotsendiline aastane majanduskasv olema tavapärane ning majanduskasvu lahutamatuteks osadeks peetavad buumid ja kriisid kaovad koos rahasüsteemi viimisega loomulikele elutervetele alustele.

Ülatoodu ei ole kirjeldus sellest, mis on võimalik, vaid kirjeldus sellest, mis saab olema juba käesoleval sajandil.


 
Argos KrachtComment