40. | MIKS ta minuga nii tegi?

Püüd mõista psühhopaati - näiteks Hitlerit, on määratud liiva jooksma, sest psühhopaadi tegutsemises puudub ratsionaalsus. Tema tegutsemismotiivid on irratsionaalsed.

image.jpg

Me elame katkiste hingede ajastul - registreeritud vaimsete häirete arv kasvab hirmuäratava kiirusega ja selle protsessi põhjuseid mõistmata ei suuda me ka olukorda muuta.

Oma eelmises vaimseid häireid käsitlevas loos “Tere tulemast vaimsed häired!” keskendusin asjaolule, mis on minu arvates kahe silma vahele jäänud ja on olukorra mõistmisel oluline. Antud loos tahaksin ma aga vaatluse alla võtta kuritarvitaja, sest ilma kuritarvitaja motiive nägemata on meil samuti keeruline olukorda muuta. Meil on vaja mõista, mida kuritarvitaja oma tegevusest enda jaoks saab, mis toimub psüühilisel tasandil, sest enamik traumasid on psüühilised, mitte füüsilised.

Kui füüsilises maailmas me opereerime füüsilise energiaga, siis hinge tasandil ehk psüühilises maailmas opereerime me psüühilise energiaga. Eelkõige on see emotsionaalne energia, aga kindlasti ka mentaalne energia. Kolmandaks psüühilise energia vormiks on identiteedi ja maailmavaatega seotud energia, kuid selles osas tundub üldine konsensus olevat tagasihoidlikum, paljud seda ei tunnista või loevad mentaalseks energiaks.

Inimese psüühes on võimalik ühte energiavormi teiseks muuta, kuid üldine psüühilise energia vool liigub n-ö ülevalt alla. See saab alguse inimese vaimsest osast, mille olemasolu pole vist võimalik teaduslikult tõestada, kuid millega on võimalik kogemuslikult kontakti saada. Takistuste puudumisel transformeerub vaimne energia esmalt identiteedi, siis mentaalseks, siis psüühiliseks ja lõpuks füüsiliseks eluenergiaks.

Hinge ehk psüühet võime tinglikult kujutada ette kui traatvõrest tehtud linnupuuri, kus võre funktsioonis on meie n-ö mentaalkeha, mis koosneb eelkõige mõtetest, ideedest ja uskumustest. See mentaalne võrestik hoiab koos meie emotsionaalset energiat. Mentaalse võrestiku struktuuri kooshoidvaks selgrooks on aga meie identiteet ja maailmavaade.

Selline mudel annab meile võimaluse piltlikult ette kujutada, mis toimub meie psüühes - milles seisneb psühhotrauma. Senikaua kuni meie minatundest ja maailmavaatest tulenev selgroog on tugev, on üldiselt ka meie mentaalne võrestik terve ning meie emotsionaalne energia püsib meie psüühes - ta ei haju laiali. Kui aga mingid traumaatilised sündmused vigastavad meie maailmavaatelist selgroogu (näiteks me võtame omaks ohvri identiteedi), siis mentaalne võrestik deformeerub, meie enesekindlus kaob ning meid on kerge kahtlema panna. Iga tekkinud kahtlusega kaoks nagu üks mentaalse puuri varb, mistõttu puur muutub auklikuks. See muudab meie emotsionaalse energia läbi (traumaatilise) emotsionaalse manipulatsiooni teistele kättesaadavaks. Tekivad augud emotsionaalkehas, mille aja jooksul täidavad negatiivsed emotsioonid - näiteks hirm, süütunne või ahastus.

Kui me uurime kuritarvitaja psüühet, siis seal torkab silma kaks eripära. Esiteks on sellise inimese psüühes takistatud energia loomulik liikumine vaimsest osast psüühe tasandile, mistõttu selline inimene on pidevas psüühilise energia näljas. Teiseks on kuritarvitaja mentaalkeha võre struktuuriosad asendunud ebatervete uskumustega, näiteks uskumusega, kellel jõud, sellel õigus. Selle tulemusena on suhteliselt tugeva mentaalkehaga, kuid psüühilise energia näljas olev inimene, kelle paljud uskumuste süsteemi osad ei ole enam loomulikud. Need mitteloomulikud uskumused, mille hulka kuulub ka „eesmärk pühitseb abinõu”, loovadki kuritarvitaja inimtüübi, psühhopaadi, kel puudub vähemalt teatud juhtudel empaatiavõime.

Edasine on juba suhteliselt lihtne, olgu tegemist füüsilise, seksuaalse või vaimse vägivallaga. Psüühilisel tasandil püüab kuritarvitaja tekitada vigastusi ohvri energeetilisse struktuuri, õõnestades kas tema identiteeti või seades kahtluse alla tema uskumusi. Kui see õnnestub, siis läbi vigastatud mentaalkeha võre vabaneb ohvri emotsionaalne energia, mida energeetiliselt näljane kuritarvitaja suudab oma energiakeha osaks talletada. Kuritarvitamise tulemusena ohver nõrgeneb ja kuritarvitaja tugevneb. See on põhjus, miks kuritavitajad on üldiselt ühiskonnas edukad inimesed - nad koondavad endasse paljude inimeste psüühilise energia.

Ülalöeldu aitab meil ka paremini mõista, miks on maailmas veel tänaseni sedavõrd palju vägistamisi ja piinamisi. See on lihtsalt vaimsest energiast ära lõigatud psühhopaatide jaoks neile teadaolevalt ainuke viis psüühilist eluenergiat saada. Mida suurem on ohvri psüühiline ja/või füüsiline piin, seda rohkem energiat psüühilisel tasandil vabaneb ja seda tugevamaks psühhopaat muutub.

Reaalsus on see, et meie ühiskonna kõikidel inimestel on mingid väiksemad või suuremad psühhotraumad. Võime isegi öelda, et inimene ei sünni puhta lehena, vaid lisaks loomulikele annetele on vastsündinul ka kaasas psühhotraumad, mis küll aktiveeruvad ehk muutuvad nähtavaks aegamööda. Mitte miski muu ei võimalda mõista, millest tuleneb inimpsüühika selline ülim keerukus. Enamiku lapsevanemate kasvatusvead ei ole sedavõrd tõsised, et põhjustada kõiki neid psühhotraumasid, millega psühholoogid ja psühhoterapeudid kokku puutuvad. Kuid see on juba eraldi teema. Täna oleks oluline, et me suudaksime mõista ka kuritarvitaja hinge.

Previous
Previous

41. | Eesmärgita elu ei vääri elamist

Next
Next

39. | Meie karismaatilised juhid