Kas sõnavabadus annab õiguse viha ja vägivalda õhutada?

Kas sõnavabadus tähendab ka seda, et inimesed võivad öelda absoluutselt ükskõik mida, isegi kutsuda üles vägivallale ja vihkamisele? Näiteks paljudes Euroopa riikides on kohalikud moslemitest elanikud korraldanud demonstratsioone sõnavabaduse vastu ning kutsunud üles korraldama kättemaksuks terrorirünnakuid. Paljud arvavad, et sellisel juhul peaks politsei siiski sekkuma ja arreteerima viha ja vägivalla õhutajad, sest see on mitmes Euroopa riigis ebaseaduslik.

Et sõnavabadus ei kaotaks oma olemust, tuleb meil siiski kaitsta moslemite õigust öelda, mida iganes nad soovivad öelda — kui seda tehakse rahumeelsel demonstratsioonil. Me peame moslemite sõnavabadust kaitsma täpselt samuti nagu kui me kaitseme meediaväljaannete õigusi avaldada pilte ja kirjutisi, mis kujutavad või pilavad prohvet Muhamedi. Kuid meil ei ole vaja kaitsta inimeste soovi viia protestid sõnade tasandilt vägivalla tasandile, kus rünnatakse teisi inimesi või põletatakse saatkondi. Kui ühiskonnas on sõnavabadus ja keegi ütleb midagi, mis mulle ei meeldi, siis on mul võimalus alati kasutada oma sõnavabadust ja seada oma sõnad öeldud sõnadele vastu. Kui ma aga ületan sõnade tasandi ning asun tegutsema, siis olen ma ületanud väga olulise joone.

Tundub, et paljud inimesed lääne ühiskonnas pole vist päris hästi aru saanud, mida tähendab vaba ühiskond ja selle säilitamine. Nad kipuvad kergesti kalduma igivana mõttemalli juurde, mille kohaselt „eesmärk pühitseb abinõu”. Just see uskumus on läbi aegade toonud inimestele kõige enam hädasid, kannatusi ja füüsilist vägivalda. Seega sellised inimesed argumenteerivad, et vabaduse säilitamiseks on õigustatud ja vajalik, et valitsus piiraks vabadust. See väide on aga korraga nii õige kui ka vale. Tõepoolest oleks teatud juhtudel vaja piirata inimeste tegutsemisvabadust. Kuid pole mingit vajadust piirata inimeste mõtte- või sõnavabadust.

On väga suur vahe, kas me ütleme, et me midagi teeme või me tõepoolest teeme midagi. Kui ma ründan kedagi füüsiliselt, siis ma olen piiranud teise inimese vaba tahet ehk valikuvabadust, sest teisel inimesel puudus võimalus vältida minu rünnakut. Teisel inimesel ei ole võimalik teha valikut, mis minu tegevuse olematuks muudaks, sest füüsilistel tegevustel on pöördumatud füüsilised tagajärjed, sõnad aga füüsilisele tasandile otseselt ei jõua. Siiski, teisel inimesel on võimalus teha valik vältimaks vägivalla eskaleerumist, jättes rünnakule vastamata ning kannatuste eest kättemaksmata. Just seda tähendab piibli ütlus: ,,…kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!’’ (Matteus 5:39)

Kui ma aga ründan kedagi verbaalselt, siis on teisel inimesel võimalus valida, kuidas minu sõnadele vastata. Üks võimalus on ignoreerida öeldut nagu neid sõnu poleks kunagi öeldud, mis praktilisel tasanadil — teise inimese jaoks — teeb need sõnad olematuks või vähemalt võtab ära nende sõnade mõju. Minu teod võivad teisi inimesi mõjutada ilma nende nõusolekuta. Kuid minu sõnad ei saa teist inimest mõjutada ilma tema nõusolekuta. Solvumiseks on vajalik teha otsus solvuda (mis küll sageli toimub alateadvuse tasandil ja jätab meile muje, et solvumine tuleneb otseselt öeldust).

Loomulikult tasub meeles pidada, et sõnavabadus ei tähenda kohustust teisi inimesi solvata. Kuid teisest küljest on selge ka see, et moslemitel pole mingit kohustust solvuda. Ma arvan, et ei ole vale öelda, et koraani sügavam sõnum on aidata inimestel üle saada meeleseisundist, mis solvub iga ebameeldiva ütluse peale. Kui moslem solvub, siis ta ei ole veel täielikult allunud Alahi tahtele.

Kui kellelgi puudub piisav enesekontroll vältimaks solvumist selle üle, mida talle on öeldud, siis on just TEMAL probleem ja TEMA peab sügavalt endasse vaatama. Tegelikult ei ole siin ju midagi väga keerulist.

Mis puudutab islamiusulistesse, siis prohvet Muhamed tunnistas Jeesust prohvetina ning vähemalt osa piiblist loeti Muhamedi poolt autentseks Jumalikuks ilmutuseks. Seega ka piibli õpetused peaksid vähemalt osaliselt olema muhameedlastele vastuvõetavad ja kui see nii ei ole, siis nad tegelikult ei järgi prohvet Muhamedi õpetust.


Comment