Kim Michaels

KURJUSE HINGEELU

EHK KUIDAS MEIE HEAD KAVATSUSED KURJUST LOOVAD


Eessõna

On teemasid, millest meil on raske rääkida ja on teemasid, millest me ühiskondlikul vaikival kokkuleppel keeldume rääkimast. Meelsamini me lausa eitaks nende olemasolu. Üheks selliseks teemaks on kurjus. 

Kim Michaels on Taanist pärit autor, kes kirjutab ja räägib eelkõige just välditud teemadel. Ta on avaldanud üle 50 raamatu, kus avab selliste nähtuste psühholoogilisi tagamaid – vaid inimhinge tasandil on meil võimalik mõista sedalaadi nähtuste olemasolu ja tekkepõhjuseid.

Kim on kui skalpelliga psühholoog – kirurgi täpsuse ja neutraalsusega lahkab ta inimeste individuaalset ja kollektiivset psüühet, eriti selle alateadvuses asuvat osa. Ta avab oma vaatenurga kohati lausa lapselikult lihtsas vormis, tulles ikka ja jälle tagasi inimkäitumise põhimustrite psühholoogiliste juurte juurde.

Raskete teemade käsitlemisel kasutatakse sageli arusaamatuks jäävaid mõttearendusi ja keerukaid väljendeid. Kimi teoseid lugedes ei pea me oma aju lühisesse ajama – kõik,  kellel on soov raamatu sõnumit mõista, võivad/saavad selleni ka jõuda. On vaid üks vajalik eeldus – avatud meel.

Kimi teosed põimivad sujuvalt kokku maailmaajaloo tüvitekstid ja kaasaegse arusaamise inimhingest, lisades omalt poolt veel midagi väga olulist. Mis on see oluline, jäägu lugejatele avastamisrõõmuks, sest olenemata “kurjast” pealkirjast on raamat ise positiivse vaatega elule.

Kim Michaels on elanud oma elust viis aastat ka Eestis.


Tagakaas

Albert Einstein ütles: „Kui sa jätkad ühe ja sama asja tegemist, siis on hullumeelsus oodata erinevat tulemust.“ Väga kaua on inimesed kurjuse suhtes jätkuvalt teinud sama asja – ignoreerinud seda. Samal ajal lootes, et ühel ilusal päeval see kaob iseenesest . Kurjus ei ole Maa pealt kadunud ja see tähendab vaid ühte – meie lähenemine kurjusele on kollektiivne hullumeelsus.

Samal ajal, kui me oleme kurjust suures plaanis ignoreerinud, ei ole me ignoreerinud paljusid teisi probleeme. Koolerat peeti surmavaks haiguseks, mille ees inimesed olid võimetud ja kartsid sellest rääkida. Siis aga avastasid teadlased bakterid ning said aru, et joogivees sageli esinev teatud tüüpi bakter põhjustab koolerat. Tänapäeval on koolera kergesti ennetatav ja ravitav, mis tähendab, et saame sellest vabalt rääkida. Milles on vahe? Selles, et võimetud ollakse vaid siis, kui ei teata, mis probleemi põhjustab. Kui põhjus on teada, siis nähakse tihti, mida probleemi suhtes ette võtta, ja siis saab selle võimalikke lahendusi ka edasiviivalt lahata.



 
KH_1-2.jpg

Raamat ilmub müügile detsembri alguses.