Argos Kracht
 
 
Edasiminekuks peame nägema horisondist kaugemale.
— Argos Kracht
18JJ1029__025_fotoJarekJõepera.jpg

Kes me oleme ja mida me siin teeme? Miks?

Kultuuriliselt oleme me harjunud esitama praktilisi küsimusi, mis algavad sageli sõnaga “Kuidas”. Selle küsimuse all on aga vundamendina peidus küsimus “Miks?”. Miks maailm on selline nagu ta on? Miks meie elud indiviididena, perekondadena ja ühiskonnana kujunevad niisuguseks nagu nad on kujunenud? Miks meil on sageli tunne, et midagi oleks nagu korrast ära?

Vastus “Kuidas” küsimusele sõltub sellest missugune on vastus “Miks” küsimusele. Kui küsimusele “Miks maailm on niisugune nagu ta on?” on meil näiteks vastus, et “Maailm on Jumala või võimueliidi poolt niisuguseks loodud ja me peame sellega leppima”, siis sellest tulenevad “kuidas” küsimused võivad meid kergesti jõuetustundeni viia.

Kui aga meie vastus on näiteks: “Maailm on selline, sest oma tegude, sõnade, emotsioonide ja ideedega oleme ta selliseks loonud”, on ka “Kuidas” küsimus teisiti vastatav. Kui meie elu sõltub meie tegudest, sõnadest, emotsioonidest ja ideededest, siis on meil ka võti, kuidas olemasolevat olukorda muuta.

Meie igapäevaelu mõjutavad paljud “kuidas” küsimused - näiteks:

  • kuidas rändekriisi lahendada?

  • kuidas isiklikke suhteid parandada?

  • kuidas tuua muudatust Eesti poliitikasse?

  • kuidas tunda end hästi? jne.

Lähtudes oma kogemusest väidan, et inimafaktoriga seotud probleemid ei ole võrreldavad tehniliste probleemidega, mida saab sageli samal tehnilisel tasandil lahendad nö probleemile teadusepõhiselt lähenedes.

Inimfaktoriga seotud probleemid vajavad teistsugust lähenemist, sest inimestel on eneseteadvus ja sellest tulenev võime ennast muuta. See aga omakorda tähendab, et probleem ei ole objektiine vaid vähemalt osaliselt subjektiivne. Ja kui probleem on subjektiivne, siis on võimalik teda lahendada muutes vaatenurka, otsides uut visiooni.

Antud keskkond ongi loodud eesmärgiga väljendamaks vanadest probleemidest uusi nägemusi ehk visioone.